Ajalugu
„Minu vanaema elas Pärnus ja lapsena tulime siia igal aastal suvepuhkust veetma.
Minu kõige õnnelikumad mälestused on seotud siin kasvamisega. Mäletan, kuidas uitasin mööda randu, jõe ääres ja
metsades, ilma et oleksin millegi pärast muret tundnud.
Kui mõtlen oma elu kõige parematele aegadele, meenub mulle alati just see paik.“
— Paavo Järvi
Pärnu on paljude põlvkondade jaoks olnud eriline paik, kuhu pered suviti tagasi tulevad ja kus aeg näib otsekui maagiliselt rahunevat. Ka paljude muusikute jaoks on Pärnu olnud suvine pelgupaik, seda juba viimase enam kui saja aasta jooksul.
Pärnu, kunagine hansalinn ja tähtis sadam, millel on olnud ajaloolised tugevad sidemed nii Tallinna kui ka Riiaga, mängis olulist rolli Eesti rahvuslikus ärkamisajas 19. sajandi teisel poolel. Just siin hakati välja andma Eesti esimest regulaarselt ilmuvat ajalehte, mille ühiskondlik, kultuuriline ja kirjanduslik sisu aitas kujundada kasvavat eestlaste rahvuslikku eneseteadvust. Samal ajal moderniseerus Pärnu kiiresti ning kujunes moekaks mereäärseks kuurordiks, mis on tuntud oma pehme kliima ja liivarandade poolest. Igal suvel saabus külastajaid pealinnadest ja kaugemaltki ning Pärnust sai üks Eesti armastatumaid suvituspaiku.
Pärnul on eriline koht ka Eesti iseseisvuse loos: 23. veebruari 1918. aasta õhtul loeti siin avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest – päev enne selle ametlikku väljakuulutamist Tallinnas. Esimese Eesti Vabariigi iseseisvusajal õitses Pärnu eriti just populaarse kuurortlinnana, võõrustades suvekuudel rohkelt külalisi. Tänagi on Pärnus ranna ümbruses näha elegantseid hooneid, mis koos traagilise saatusega Raimond Valgre kujuga hoiavad mälestuse sellest ajastust elavana.
Nõukogude ajal säilitas Pärnu oma staatuse kultuurse kuurortlinnana ning klassikaliste muusikute jaoks oli see paik, kus sai Nõukogude Liidu piiride sees tunda end Läänele kõige lähemal. Just siin kohtus noor Paavo Järvi 1973. aastal Dmitri Šostakovitšiga ning siin veetis oma suvepuhkusi ka David Oistrahh.
Järvide perekond, nagu ka Arvo Pärt koos perega, oli sunnitud 1980. aastate alguses Eestist lahkuma. Pärast Eesti taasiseseisvumist naasis Paavo Järvi koos perega Pärnusse ning taastas oma sideme linnaga. 2009. aastal asutati Järvi Akadeemia ning 2011. aastal toimus esimene Pärnu Muusikafestival. Tänaseks on Pärnu Muusikafestivalist kasvanud Eesti juhtiv klassikalise muusika suvefestival, mis toob igal aastal kokku üle 300 rahvusvahelise muusiku, õpilase ja õpetaja ning mille programmis osaleb viis orkestrit. See, mis sai alguse ühe perekonna tagasipöördumisest lapsepõlvemälestustega täidetud paika, on kujunenud rahvusvaheliseks muusikatraditsiooniks – traditsiooniks, mis jätkab Pärnu pikka ajalugu muusika, muusikute ja põlvkondade kaupa siia naasvate perede suvekoduna.
