Kaitseväe orkester on Toetuse väejuhatuse struktuuriüksus, mis tegeleb sõjaväelise muusikakultuuri edendamise ja esindusüritustel osalemisega. Kaitseväe orkester esineb riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindusüritustel, hoolitseb sõjaväemuusika levitamise eest, teeb koostööd teiste Eesti orkestritega ja edendab professionaalse puhkpillimuusika kultuuri, samuti tehakse koostööd teiste riikide relvajõudude vastavate üksuste ja muusikaorganisatsioonidega. Kaitseväe orkester seisab hea kõigi kaitseväes läbiviidavate muusikaürituste juhtimise ja nõustamise eest ning on sõjaväemuusika-alaselt abiks Kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele. Kaitseväe orkestri koosseisu kuuluvad puupillirühm, vaskpillirühm ja löökpillirühm.

Eesti kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 24. novembril 1918. a. loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. Aasta hiljem, 1919. aastal, nimetati orkester ümber Sõjaministeeriumi orkestriks ning 1928. aastal Kaitseministeeriumi orkestriks. 1934. aastal nimetati orkester ümber Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari). Orkester likvideeriti 1940. aastal seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga. Selleks ajaks oli orkestri koosseisus 2 ohvitseri, 40 allohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast.

Eesti kaitseväe orkester taasloodi ametlikult 29.01.1993 ning esimest korda koguneti tööd alustama juba paar päeva hiljem, 01.02.1993. Taasloodud orkestri ülemaks määrati kapten Aivar Raigla. 1996-2019 oli orkestri ülemaks kolonelleitnant Peeter Saan. Tema kõrval tegutses pikaajaliselt (1996-2019) orkestri tseremooniadirigent kolonelleitnant Indrek Toompere, kes oli aastatel 1994-1996 ka orkestri ülem. Alates 2019. aastast on orkestri ülem ja kaitseväe orkestri peadirigent kapten Simmu Vasar, dirigent nooremleitnant Teet Raik ja tseremoniaaldirigent nooremleitnant Mikk Uusmäe. Praegu kuulub orkestrisse kolm dirigenti, orkestriveebel veebel Peep Geraštšenko ja 36 orkestranti.