Robert TRAKSMANN (1995) alustas viiulimänguga 4-aastaselt õpetaja Tiiu Peäske juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (2014, õpetaja Tiiu Peäske) ja Berliini Hanns Eisleri nimelise Muusikakõrgkooli bakalaureuse astme (2018, prof Kolja Blacher), kus praegu jätkab õpinguid magistriõppes sama õppejõu juhendamisel. Meistrikursustel on ta end täiendanud Ulrike Danhoferi, Florian Dondereri, Arvo Leiburi, Jüri Gerretzi, Robert Rozeki ja Ivry Gitlise juures. Tudeeriva vabakutselisena on Robert Traksmann täiendanud ka mitmete mainekate kollektiivide ridasid, nende hulgas Gürzenich Orchester Köln, Orchester der Karajan Akademie Berliner Philharmoniker, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Festivaliorkester, Vox Clamantis, YXUS jt. Kontsertmeistrina on ta üles astunud mitmete noorteorkestrite koosseisus, samuti ka Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserdil 2018. Aastast 2019 on Robert Eesti Interpreetide Liidu liige. Robert Traksmann on esinenud solistina Tallinna Kammerorkestri, Saksa Noorte Sümfooniaorkestri (Tübingen), Pärnu Linnaorkestri, Virumaa Kammerorkestri, Haapsalu Festivaliorkestri, TMKK Keelpilliorkestri ja -Sümfooniaorkestri ees. Konkurside tulemustest väärikaim on I preemia Pärnu Viiuldajate Konkursil (2010) koos Pärnu Linnaorkestri ja Tubina Ühingu eripreemiatega. 2019 aastat ilmestavad ülesastumised solistina Berwaldhallenis Baltic Sea Festivalil Stockholmis, Mozartiana Festivalil Gdanskis ning XXVII Üldlaulupeol. Aktiivse kammermuusikuna on Robertil kõige pikemaajalisem koostöö olnud ansamblis Trio ´95 koos Rasmus Andreas Raide ja Marcel Johannes Kitsega. Esinetud on Eesti tähtsamates kontserdimajades ja võidetud auhindu mitmetel festivalidel. Trio ´95 on võitnud I preemia rahvusvahelisel Illmari Hannikaineni nimelisel klaverikammermuusikakonkursil 2020 Soomes ning 2012 aastal rahvusvahelisel konkursil “Pavasario Sonata” Leedus. Koos on käidud end täiendamas Francis Goutoni ja Aleksander Bondurianski käe all. Robert Traksmannile on Eesti Pillifondi poolt kasutamiseks antud Giuseppe Gagliano ja tema venna Antonio ühistööna valminud viiul (1775-1780) ning Joseph Artur Vigneroni poogen (1890).