Gilad Karni on võitnud 1994. aastal rahvusvahelise Lionel Tertise vioolakonkursi ja pälvinud ARD rahvusvahelisel muusikakonkursil Münchenis III koha. Ta on astunud üles USAs nimekatel Aspeni, Newporti ja Bellinghami festivalidel selliste dirigentide kutsel nagu David Zinman, Claudio Abbado ja Charles Dutoit; samuti Kaposvari, Dubrovniku, Bastadi ja Lapimaa festivalidel, Davosi muusikafestivalil, Kuhmos, Kfar Bloomis jne. 2009. aasta mais tõi Karni Berliini sümfooniaorkestriga Berliini filharmoonias maailmaesiettekandele Prokofjevi “Romeo ja Julia” seade vioolale ja orkestrile. 2007. aastal astus Karni Ungari “Kevadfestivalil” üles Miklos Rozsa vioolakontserdi esiettekandega, et tähistada helilooja 100. sünniaastapäeva. See ettekanne viis 2008. aasta Naxose salvestuseni, mis kandideeris ka Grammyle. Tema Šostakovitši sonaadi ja Lewensohni “ViolAlive” esituse salvestus Zürichi kammerorkestriga ilmus Sony Classicali plaadil ja on saanud suurepärast vastukaja. Gilad Karni on Šveitsis Lausanne’i konservatooriumi ja Kalaidose rakendusteaduste ülikooli vioola ja kammermuusika õppejõud. Ta on andnud meistriklasse Curtise muusikainstituudis, Uue Maailma sümfooniaorkestriga Miamis ja Lynni ülikoolis Floridas, samuti Iisraelis ja Kaug-Idas. Ta on astunud üles Carnegie Hallis, esinenud koos Guarneri keelpillikvarteti, Isaac Sterni, Yefim Bronfmani, Leonidas Kavakose, Andreas Schiffi, Yo-Yo Ma, Maksim Vengerovi, Menahem Pressleri jt kaasaegsete tippmuusikutega. Alates 1990. aastast on Karni töötanud paljudel juhtivatel ametikohtadel ning on 2004. aastast Zürichi Tonhalle orkestri esimene vioola. Ta mängib Hiroshi Iizuka vioolal, mis valmistati vioolamängijale ja pedagoogile Emanuel Vardile.